PELLETIKATLAD
Pelletikatel
Pelletkatel on tavaliselt kasutusel keskküttesüsteemi osana. Pelleti etteanne toimub perioodiliselt ja automaatselt pelletihoidlast vastavalt vajadusele. Soojuse jaotamise süsteem majas on sama, mis teistel keskküttesüsteemidel. Pelletikatlad on varustatud juhtseadmega, mis juhib pelletipõleti tööd. Targemad juhtseadmed oskavad juhtida lisaks teisi küttesüsteemi sõlmi ja seadmeid (keskkütte segamissõlm, põrandakütte/radiaatori tsirkulatsioonipump, boileri tsirkulatsioonipump või 3-t ventiil, päikesekütte või soojuspumba ringluspump), samuti suhelda interneti ja Wifi vahendusel. Tark pelletikatel ei vaja, kuid oskab töötada ka koos akupaagiga.
Pelleti küttesüsteemid töötavad erinevate laadimis- ja põlemistehnikatega. Tänapäeval on enamlevinud süsteem pelleti ja põlemisõhu koguse automaatne juhtimine sõltuvalt soojatarbest. Meie pakutavate pelletikatelde soojusenergia efektiivsuse on 90-95% juures. Väga kõrge efektiivsusega süsteemid seavad erinõude kasutavale korstnale. Korsten peab sobima märgades ja happelistes tingimustes töötamiseks, kuna katlast väljuva suitsugaasi temperatuur on väga madal (80 C). Soovitatav on kasutusele võtta isoleeritud roostevaba moodulkorsten, keraamilise sisuga moodulkorsten või roostevaba korstnahülss.
Graanulite transportimiseks hoidlast katlaruumi võib kasutada erinevaid süsteeme (pneumo või tigu transportöör). Valik sõltub eelkõige kaugusest katla ja pelletimahuti vahel. Üle 3-meetriste vahemaade juures soovitatav kasutada pneumo transportööri, mis võimaldab puidugraanulit transportida kuni 10 m.
Pellet
- Puidupelletite energiasisaldus on 4,7 - 5,2 MWh tonni kohta.
- BTU ekvivalent: 1 tonni graanulid = 450 liitrit kütteõli.
- Põlemise heitkogused nagu NOx, SOx ja lenduvad orgaanilised ühendid on üldiselt väga madalad võrreldes teiste küttevormidega.
- Puidugraanulid on keskkonnasõbralikud. Need on jätkusuutlikud kütuseallikad ja põlemisprotsessis eraldunud süsinikdioksiidi kogus on samaväärne puude kasvu käigus imendunud kogusega.
- Puidugraanulid on taastuv energiaallikas. Need on toodetud puidutööstuse kõrvalsaadustest.
- Olenevalt pelleti kvaliteedist ja põlemisest on tuha hulk ~0.5% ehk pärast 1 tonni puidupelletite põletamist umbes 5 kilogrammi tuhka.
Puidugraanul on kõige tavalisem pelleti kütuseliik ja need valmistatakse tavaliselt saepurust (saematerjali, puidutoodete ja mööbli valmistamisel ning ehituses ülejäänud materjalist). Pelletid liigitatakse nende kütteväärtuse, niiskuse, tuha sisalduse ja mõõtmete järgi. Pelletid valmistatakse madala niiskusesisaldusega (alla 10%). Seepärast põleb pellet väga kõrge kasuteguriga. Pelleti ühtlane geomeetria ja väike suurus võimaldab pelletit täpselt doseerida. Pelletit saab lihtsate transportööride abil teisaldada. Pelleti suur tihedus võimaldab kompaktset ladustamist ja transporti pikkadel vahemaadel.
Pelletid valmistatakse saepuru kokkupressimisel. Granulaatoris surutakse saepuru läbi matriitsi, millel on soovitud suurusega augud (tavaliselt 6 mm läbimõõt, võib olla 8 mm või ka suurem). Kõrgel rõhul pressimisel tõuseb saepuru temperatuuri märkimisväärset ja ligniin plastifitseerub, moodustades naturaalse liimi, mis hoiab puidugranulit koos. Pelleteid saab ka valmistada teistest biomassi vormidest, mis ei sisalda ligniini.
Euroopas tavapäraselt kasutatavatest normidest (DIN 51731 või ÖNorm M-7135) vastavatel graanulitel on veesisaldus vähem kui 10%, tihedus on ühtlane (üle 1 tonni kuupmeetri kohta, veest raskem) (puistetihedus umbes 0,6 -0,7 tonni kuupmeetri kohta), neil on hea konstruktsiooniline tugevus ning madal tolmu ja tuha sisaldus.
